Süsinikevandi 3D printimine võrreldes traditsioonilise tootmiskaugusega: ebadusid ja conasid

Süsinikvöönd 3D-printimine: kas oled sellest kunagi kuulnud? See on tõeliselt imeline tehnoloogia, mis loob lisades materjali kihte üksteise kohale, nagu Legod! Selle meetodi abil saate luua erinevaid objekte, sealhulgas kreatiivseid disainisid, mida on mõnedega meetoditega raske teha. Kuid kuidas see uus, kaasaegne tootmine võistub vanade, katsetatud meetoditega? Hea, Halb, Asjad, Mida Tuleb Arvesse Võtta Nii Süsinikvööndi 3D-printimisel Kui Ka Traditsioonilises Tootmisel. Seega, laseme veidi sügavamalt uurida nii süsinikvööndi 3D-printimise kui ka traditsioonilise tootmise eel- ja tagakülgi. Vaatame, kuidas Dowell 3D süsinikvööndi 3D-printimine selle võrdluse käigus ise end väljendab.

Süsinikvööndi 3D-printimise eelised ja puudused

Võib-olla on süsiniktrami 3D-printimise kõige märgatavam omadus see, et see võib toota erakorraliselt tugevaid ja kehvategevusega 3D-prinditud objekte. See tähendab lihtsalt seda, et selle tehnoloogia abil valmistatud esemed on tugevad, kuid ka kandlikud. Tugevus tuleneb sellest erilisest süsiniktrami materjalist, mis tagab neile pikkuse eluiga. Lisaks võimaldab kihi kaheksastamine looma väga keerulisi kuju ja disaini. See on äärmiselt kasulik, kui soovite midagi valmistada, mis näeb välja imeline või mille kujundus oleks traditsioonsete tootmismeetoditega raske saavutada.

Muidugi omab süsinikvõrkude 3D-trükkimine ka mõnda halba külge. Peamine probleem on see, et selle tehnoloogia abil toodete valmistamine võib olla väga kallitöö. Materjalid ja trükkimine võivad kiirelt hinnatagi tõusta. Lisaks võib 3D-trükkimine olla aeglasem kui traditsiooniline tootmine. Põhjuseks on see, et printer töötab, lõigiti lõigiti ühe kihi kohta ehkki see võib võtta palju aega, eriti suurte ülesannete puhul.

Traditsiooniline tootmine vs 3D-trükkimine

Nüüd vaatame lähemalt mõnda omadust, mis erineb traditsioonilist tootmist 3D-trükist. Mis on traditsiooniline tootmine ja selle tõhusus. Kaugelt kaugemale kasutab inimene seda keha-ja-meele-tehnoloogiat füüsiline moodi näiteks siirdes mehaanilist lõigurit, nagu piiritse, ning lõigates metallipiiski soovitud kujuks või kasutades hammuga ja sirviguga puukujundamiseks. Kõik need tehnikad on olnud juba pikka aega olemas ja neid kasutatakse sageli ikka veel parimaks viisiks rekvisiidide tootmiseks.

3D-printimine toimib vastupidi täiesti erineval mehhanismil. See ehitab objekte ühe kihti korraga. 3D-printer kasutab etteantud ainekonda, nagu süsinikvöö, ja kuumutab seda selle leigepunktini. Materjal leigub ja see leige materjal moodustatakse soovitud kuju. See protsess kordub iga kihi puhul, kuni lõpptoot on valmis. See meetod on väga paindlik ja annab palju ruumi disaini loovuseks.